Jalgadest

Tõuühing soovitab:

Chow chow´del on erilised sirged tagajalad, millele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata. Paljudes riikides on düsplaasiakontrolli nõue aretusse minemisel sees.

Eestis on alates 1. juulist 2011:
kohustuslik düsplaasia (puusaliigeste ja küünarliigeste) kontroll kõigile koertele, keda soovitakse aretuses kasutada. Uuringu teostamise hetkel peab koer olema vähemalt 12 kuune.
HD – E on keelatud paaritada
HD –D, C , B ja A on lubatud paaritada
Küünarliiges 3 on keelatud paaritada
Küünarliiges 2 , 1 ja 0 on lubatud paaritada.



Halb on ootamatult märgata, et meie lemmik lonkab, püüab jalga liikudes mitte maha toetada või tal on koguni liikumisel raskusi.
Soovitame kõigil chow chow omanikel ja kasvatajatel hakata pöörama tähelepanu sellele, et nad teeksid oma koertele ära ametliku düsplaasiauuringu ning selle ka kinnitaksid. Siis on hiljem lihtsam oma emasele või isasele partnerit valida, et ei juhtuks kokku kaks kehva tulemust: näiteks C-D , C-C või koguni D-D.
E tulemusega koerad peavad kindlalt aretusest välja jääma.

Samuti tuleks pöörata tähelepanu oma chow tagajala kannaliigesele. Kui see pole stabiilne e. pöördub sissepoole, valige partner, kellel see probleem puudub.

Chow chow on kiiresti kasvav tõug ja üldjuhul on kutsikas juba kuuekuusena oma kasvu täis kasvanud. Just siis võivadki hakata kummitama teie koera kasvuraskused. Kõige raskemad kasvukuud on 5.-7. kuu. Sellel ajal valesti kasvatades/toites (ka liigselt koormates) võivad tekkida probleemid. Kasvu ajal ei tohiks olla kutsikas paks, sööki valides tuleks vältida kutsikate toite, sest need on enamasti väga rammusad ja panevad chow liiga kiiresti arenema. Chow kutsikale on vaja kasvamiseks aega.

Kui te kahtlete oma teadmistes ning kardate eksida koormuse valimisega kutsikaga jalutamisel (see kehtib eelkõige korterikoerte kohta, kes liiguvad rihmastatult peremehe tempos), siis on olemas lihtne arvutuskäik, mida võiksite järgida :

1 kuu võrdub 5 minutiga.
St 2 kuune =10 minutit aktiivset liikumist, 3 kuune=15minutit jne.
Teile võib hetkel tunduda nagu oleks seda vähe, kuid nad on ju väiksed ning nagu inimeste titasid jälgitakse ning ei koormata liigselt, nii on ka kutsikatega. Esimene eluaasta on kõige raskem, peale seda on chow juba tugev ja teilgi kergem.

Kui koeral on aga juba tekkinud kasvuraskused ja te märkate, et ta lonkab või hoiab jalga, pöörduge kohe arsti poole. Soome professor Kai Skutnabbi on öelnud, et "peab aitama koeral sellest üle saada ravimi abiga", sest miski muu seda valu ära ei võta, loom õpib vaid jalga hoidma. Paluge, et arst määraks chow`le valuvaigistit ning siis peate oma koera kuuri ajal hoolega jälgima. Keelatud on aktiivne mäng, liikumine. Vaadake ja jälgige, kuidas rohi mõjub, hüpped ja muu selline on keelatud.
Samuti on head luustikku toetavad tugevdavad lisandid Cartivet+MSM või midagi Hokamix sarjast.
Kui on kuur läbi, siis tuleks jälle tavapärased jalutuskäigud päevakavva võtta, et ikka lihased areneksid, sest lihased toetavad luustikku. Väga hea on taastusraviks ka massaazh ja ujumine.

Põhiline, et te ise ei teeks midagi valesti, sest tagantjärgi tarkus on kasvavale koerale kõige hullem.
Alati, kui tekib kahtlus, küsi nõu kas arstilt või oma kasvatajalt!
 
Jalgade eest hoolitsedes tuleb alati kontrollida ka oma lemmiku küüsi. Vaadake, kas küüned on terved ja piisava pikkusega. Koertel, kes elavad korteris ja ei liigu väga palju, tuleks regulaarselt küüsi lõigata. Kui esialgu on endal hirm, et äkki lõikate küünt liiga palju tagasi, paluge, et loomaarst või kasvataja õpetaks teid.

Kindlasti hankige kohe peale kutsika majjatulekut küünetangid. Isegi, kui algul pole vaja küüsi palju lõigata, peab kutsikas harjuma, et tema jalgu katsutakse ja et tema küüsi lõigatakse. Täiskasvanud koerale küünte lõikamise vajalikkust selgitada on kordades raskem kui kutsikale.